Une teemad puudutavad tegelikult kõiki ühiskonna vanuserühmasid – 

noored, kel õppimispinge ja tulevikku puudutav otsuste langetamine ees;

lapsevanemad, kelle uni siiski on suuremal või vähemal määral laste unest sõltuv;

väikesed lapsed, kelle unerütm on kujunemisel või režiim vahetuv;

vanemad inimesed, kelle uni on teinekord pinnapealne vanusega kaasuvatest tervise muredest.

Erinevates eluetappides on meie kõigi unerütm millegi tõttu muutuv.

See pani mõtlema, kuidas kunstiteraapia saab aidata tagada kosutavat und, et kehal oleks piisavalt puhkust ning vaim jaksaks järgmise päeva toimetusi edukalt tehtud saada. Loovterapeudina oman baasteadmisi, kuidas kunst ja selle kasutamine teraapias loob vabama õhkkonna, on klientidele, eriti lastele turvaline viis eneseväljenduseks, ent ei olnud kunagi mõelnud, et meditatiivsuse tõttu on kunst ka vaimule lõõgastav, mis omakorda mõjutab und.

Laste puhul on hea järgida õhtuseid rutiine, enne magama jäämist rahulikult voodis rääkimine, unejuttude vestmine, kaisulooma magama panek, et siis ise suikuda unne ja palju muid võimalusi. Leidsin ka head kaardid, mille on loonud kunstiterapeut Elitsa Velikova ( link - https://www.jkp.com/uk/art-therapy-cards-for-children.html )

Eestis on sarnased Angela Jakobsoni loodud erinevad tegevuskaardid ( link - https://angelajakobson.wordpress.com/lausete-lopetamise-kaardid/ ) , mida saab kasutada samuti väga hästi erinevate teemade käsitlemiseks, mis aitab tegelikult igas vanuses inimestel hästi end väljendada ning sealt võivad peegelduda kergesti und häirivad/soodustavad tegevused, mõtted.

Samuti oma une ja unenägude kujutamine läbi värvide, kujundite, kindlate piltide annab võimalust tegeleda une olulisusega ning kinnistada selle vajalikkust heaks enesetundeks. Lastega saab luua ise unejutte, mida õhtuti lugeda. Järgmisel hetkel saab loodud lugusid illustreerida ja köitagi unejuttude raamatuks.

Kui aus olla, siis tegelikult on mind kasvatatud väikesest peale teadmisega, et voodi on magamiseks, mitte mängimiseks, trampimiseks ja hea une faktorina on selle mõtte teadvustamine oluline – on välja toodud, et inimesed, kes kasutavad voodit töötamiseks, õppimiseks, energiliste mängude pidamiseks, magavad rahutumalt ja pinnapealsemalt kui need, kelle jaoks on voodi nii päevaseks puhkamiseks kui öiseks kosutavaks välja magamiseks.

Gümnaasiumi perioodil tundus mulle millegipärast õppimine voodist palju mugavam kui kirjutuslaua tagant ja tol ajal uinusin õhtuti kehvemini, jäin hilja magama, mistõttu oleks soovinud, et rahulikud hommikud oleksid võinud pikemad olla. Nüüd, kui voodi on tõesti vaid puhkamiseks, magan isegi väikese lapse söötmise tõttu hakitud öödel palju paremini ja kosutavamalt.

Briti draamaterapeutide Assotsiatsioon ( BACP, The British Association of Dramatherapists) on hästi kokku võtnud soovitused, et tagada kergem uinumine ja hommikul väljapuhanud tunne:

1. pea unepäevikut – märgi, millal ärkasid, pane kirja unetunnid, mida enne magama jäämist tegid, sõid, jõid, oma tunded ja mõtted segatud une ajal ja tarvitatud ravimid;

2. pea režiimi – mina magama ja ärka iga päev samal ajal – ka nädalavahetustel

3. võta magamiseks piisav aeg – enamus inimesi vajab produktiivuseks ja heaks enesetundeks 7-8 tundi und;

4. muuda magamistuba piisavalt pimedaks, jahedaks, vaikseks – lülita välja kõik elektriseadmed, kasuta pimendavaid kardinaid, silmadele piisava pimeduse loomiseks mask ( näiteks ÖÖLOOM teeb väga ägedaid maske https://ooloomstore.com/product-category/masks/ )

5. Lülita välja telefon, teler, tahvelarvuti – see on raske, ma isegi ikka õhtuti nutitsen voodis, sest päeva uudiseid võiks ju sirvida ja vaadata, mis Instagramis on toimunud, aga tegeikult see kõik stimuleerib meie aju ja annab kehale signaali, et ei pea veel magama.

Seega valgetel suveöödel kosutava une saamiseks laske loovus valla, unustage nutiseadmed, suhelge näost näkku, nautige häid vestluseid toredate kaaslastega ja kasutage pimendavaid kardinaid! :)