Teraapilised lähenemised, mille poolest teenusepakkujad erinevad
Seda, et erinevaid teraapiavorme on tänapäeval väga palju, pole enam uudis, kuigi kindlasti leidub ka selliseid, millest kõige vilunumadki vaimse tervise spetsialistid pole kuulnud, sest võimalusi tuleb nii palju pidevalt peale ikka selleks, et iga inimene leiaks endale sobiva viisi oma vaimu ja füüsise toetamiseks.
Kunstiteraapial ja kunstiteraapial on aga vahe sees lähenemiste poolest, mis muudab teenusepakkujad erinevaks ja unikaalseks. Seetõttu on alati ka hea tava kliente suunata teise spetsialisti juurde, kui terapeudina tuntakse, et teraapia-suhe ei toimi kliendiga kas isiksuste tõttu, mõne teise terapeudi lähenemine oleks antud kliendile sobilikum eesmärkideni jõudmisel või hetkel tundub hoopis teine teraapia tüüp sobivat, näiteks kognitiivne käitumisteraapia, pereteraapia, gestalt-teraapia, lahenduskeskne lühiteraapia, psühhoanalüütiline teraapia ja palju muud.
Loovteraapias üle 50 aastase kogemusega kunstiterapeut Judith Aron Rubin on välja toonud 16 olulisemat teoreetilist lähenemist kunstiteraapias, mis jaotuvad omakorda kolmeks põhiliseks suunaks, milleks on:
psühhodünaamiline lähenemine – selle lähenemise alla on toodud erinevate spetsialistide teraapilised ülesehitused, näiteks Rubin lähtub ise freudiaanliku psühhoanalüütilise teooria rakendamisest, M. Naumburg aga viljeles dünaamiliselt orienteeritud kunstiteraapiat.
humanistlik lähenemine – lähtub spontaansest eneseväljendusest – alateadvuse võti, olemuselt mittedirektiivne lähenemine. Näiteks Natalie Rogers oli isiksusekeskse, eksperssiivse lähenemise pioneer, jätkates ja täiustades oma isa, Carl Rogersi tööd. Selle humanistliku lähenemise alla käiva suuna puhul on oluline mõista, et igas inimeses on sisemine loov potentsiaal, loominguline protsess on tervendav, erinevate tunnete kogemine aitab inimesel eneseteadvusele kaasa. Oluline on keha ja meele seotus, mis teeb selle ka veidi holistiliseks lähenemiseks.
käitumislik/kogntiivne ja arenguline lähenemine - teraapias on fookus oskuste arendamisel, kohanemisvõime toetamisel. Vajalik on esmane ja pidev hindamine.
Kunst võimaldab identifitseerida, hinnata ja arendada kognitiivseid oskusi. Kognitiivsed oskused väljenduvad nii kunstilises kui verbaalses väljenduses. Kognitsioon- uute kogemuste sobitamine juba talletatud mälestustega.
Kognitsioonid ja emotsioonid on seotud, mistõttu kognitiivne lähenemine keskendub ka emotsionaalse seisundi selgitamisele.
Terapeudid, kes kasutavad mitmest erinevast lähenemisest teoreetilisi põhitõdesid on eklektilise lähenemisega spetsialistid. Selle läbi on kunstiline väljendusviis kui teadvuse seisundite muutumist toetav protsess, kus kunst on mitteverbaalse olemusega ning aitab preverbaalsed kogemused muuta verbaalseks.
Kunstiteraapia rakendamiseks on palju erinevaid võimalusi lähtuvalt teraapia läbiviija enda teoreetilistest tõekspidamistest ning lähenemistest, millesse usub ning leiab, et klient jõuab sedasi kõige edukamalt endas peituvate ressurssideni, mis aitavad tal vajalikke olukordi, kogemusi lahti mõtestada ja olulised teemad lõpetatuks lugeda.