15.-21. märtsini toimus National Coalition of Creative Arts Therapies (NCCATA) eestvedamisel kunstiteraapiate nädal. Nagu kõik muu maailmas, oli ka antud nädal hoopis teisiti  kui planeeritud ning tahes-tahtmata seotud palju COVID-19ga.

Mida on koroona muutnud Eestis teraapiaseansside puhul? Oleneb muidugi töö iseloomust ja paigast. Kliinilises kontekstis tegeletakse vaid statsionaarsel ravil viibivate klientidega, ambulatoorsed vastuvõtud teadmata ajaks tühistatud; erakorraliste puhul tehakse telefoni vestluseid või läbi videosilla kohtumisi. Kas see asendab otsest kontakti ning pakub kliendile/patsiendile seda, mis näost-näkku kohtumine? Isiklikult arvan, et ei. Vahetu suhtlemine on midagi muud, ent võime tänulikud olla Eesti võimekuse üle nutinduses – tänu sellele on P A L J U D asjad siiski võimalikud lisa pingutusteta. Kaugtöö pole midagi uut meie pisikeses visas riigis, samuti eKool ja materjalide riputamine interneti erinevatesse keskkondadesse pole uudiseks. Ka ei saa teraapiate vastuvõtte läbi video uueks nähtuseks lugeda.

 

Kunstiteraapia antud ajajärgus, mida kogeme, aitab tegeleda meelte ja tunnetustega, jättes kõrvale somaatilised kaebused ning tuues mõtted sensoorsete aistingute juurde. Läbi erinevate loovate tegevuste – visuaalsus, muusika, liikumine – on võimalik klientidel rahustada oma mõttemaailma ning kuulata keha, leides kiiremini lahendusi probleemsetele olukordadele.  

Kurb tõsiasi on aga see, et Eestis on palju lapsi, noori, täiskasvanuid, kellel on ärevuse ja paanikahoogudega tihti kokkupuuteid. Käesolev viirusepuhang tekitab kindlasti paljudele suuri muudatusi igapäevases elukorralduses ning abi ei pruugi saada seetõttu sama kiiresti kui harjunud ollakse. Spetsialistid töötavad igapäevaselt selle nimel, et kõik jätkuks võimalikult kiiresti tavalises rütmis. PERHi üleskutse vabatahtlike otsmisesks on üks näide sellest, kuidas raskel ajal väikeriigi rahvas ikka kokku hoiab ja püüab seeläbi seljatada raskuseid. Kui meditsiini töötajad annavad endast kõik, peaksime ka meie, inimestena, andma endast kõik, et aidata viiruse levik kontrolli alla saada.

 

Lisan siia veel ühe Soundcloudi lingi, kus Regionaalhaigla psühholoogid Kristi Kalvik ning Marko Neeme jagavad Tervisepooltunnis arvamust COVID19-ga kaasnevast vaimse tervise kontekstis ning mis ikkagi meie inimestel aitaks toime tulla.

https://soundcloud.com/regionaalhaigla/tervisepooltund-episood-20-kuidas-tulla-toime-koroonaviirusest-tingitud-hirmu-ja-arevusega?fbclid=IwAR0a7ItI58baP63HrJfqgxOfbvy9wSzZXj7Tbbo2pOr0x0au5WHI05EdVpc

Oleme kõik teadmata ajaks suuremal või vähemal määral koroonaviirusest mõjutatud, ent kasutades aega targalt, saame ehk iseendasse vaatamiseks lõpuks hetke ning tegeleda sellega, mis tõeliselt rõõmu valmistab. Samuti värske õhk ja esimesed ilusad soojemad ilmad  annavad võimaluse näha looduse tärkamist rohkem kui mõnel eelneval kevadel. Lihtsalt hoidke kaks pluss kaks reeglit meeles ning huvitavaid looduskeskseid kohti on Eestimaal õnneks tunduvalt rohkem kui Viru raba ja Jägala juga! :)